ISTORIA REDE FETO

Rede Feto Timor-Leste harii iha Dili, loron 11 fulan Marsu tinan 2000

Hori uluk kedas, sosiedade no tradisaun timorense pozisiona feto hanesan objetu iha sira-nia kultura. Bele haree katak, iha sosiedade laran feto la iha kompeténsia atu deside no foti desizaun ba sira-nia rasik no mós ba sosiedade ne’ebé sira insere ba. Kultura patriarkál mak sai hanesan abut ba eliminasaun feto nia espasu iha nia sosiedade.

Tanba ne’e, iha prosesu luta ba ukun-rasik-aan desde tinan 1975, líderansa sira hahú nakloke hodi halo emansipasaun ba feto hodi involve iha prosesu hotu-hotu inklui hakore sira-nia aan. Bele haree liuhosi organizasaun feto ne’ebé ita hatene ho sigla OPMT (Organização Popular de Mulher Timor). Emansipasaun ne’e, halo feto sira-nia partisipasaun direta no ativa iha frente sira ba ukun-rasik-aan, iha frente armada, klandestina no diplomata-diáspora nomós deside autodeterminasaun ba Timor-Leste nia independénsia.

Liuhosi enkontru CNRT (Conselho Nacional da Registência Timorense) iha Penice, Portugal, 17 Novembru 1998, hamosu dokumentu istóriku ida, koñesidu ho naran Magna Carta ne’ebé iha dokumentu ne’e, pozisiona feto nia direitu iha aspetu sosial, kultura, polítika no ekonomia. Kontestu ida-ne’e, hatudu duni ba mundu katak, lideransa sira iha tempu ne’ebá iha ona polítika di’ak ba igualdade entre feto no mane.

Hakat husi konsiderasaun ba hanoin hirak iha leten, maka ativista direitus umanus iha rai-laran, entidades hosi diáspora no mós husi organizasaun hirak ne’ebé mak servisu ba asuntu feto nia direitu, hala’o workshop ida iha edifísiu CNRT (eis Konsuladu Xina) iha loron 10-11 Marsu 2000, no iha loron ikus husi workshop ne’e, loron 11 Marsu 2000, halibur hamutuk reprezentante husi organizasaun feto mak hanesan tuir mai:

Aliança Mulher Socialista de Timor (AMST), Associação das Madres, East Timor Women Against Violence (ET-WAVE), Feto Diáspora, Forum Komunikasi untuk Perempuan Timor-Leste (FOKUPERS), Grupo Feto Foin-Sae Timor-Leste (GFFTL), Institutu Sekular Maun Alin Iha Cristu (ISMAIK), Organizacao das Mulheres Timorenses (OMT), Organização Popular da Mulher Timor (OPMT), Prontu Atu Servi (PAS) no Sagrada Familia, hamutuk hakotu unanimamente hodi harii organizasaun salurik ida ne’e ho hanaran Rede Feto Timor-Leste. Ho objetivu harii Rede Feto atu fó kontinuidade ba luta, ba feto Timor-oan sira-nia direitu ne’ebé sai vitima ba opresaun, kondisaun injustisa no ignoransia.

Motivasaun harii organizasaun salurik ida-ne’e, atu halibur organizasaun oioin ne’ebé iha ajenda atu liberta feto hosi influénsia feodalizmu, kultura patriarkál no prátika diskriminasaun oioin hasoru feto.

Rede Feto Timor-Leste, harii ho períodu ne’ebé mak laiha limitasaun, durante sei iha nesesidade atu servisu hamutuk ho parte interesadu sira, atu valoriza feto sira-nia luta ba feto Timor-Leste nia interese hodi defende direitus umanus iha dezenvolvimentu Timor-Leste ne’ebé inkluzivu no sustentável.

Suporta signifikante mak fó forsa ba estabelesimentu Rede Feto Timor-Leste, maihusi mandatu kongresista I Kongresu Feto Timor-Leste, atu Rede Feto lidera no fasilita Kongresu Nasionál Feto, hodi hamosu Plataforma Asaun Feto Timor-Leste kada tinan haat (4) ne’ebé inklui prosesu halo identifikasaun prioridades hahú husi Konferénsia 12 Munisípiu no mós RAEOA to’o Kongresu Nasionál.